Tim.Dizainr

Niisiis otsustasin alustada blogi. Blogi siis hõlmab mind, minu disaini osakonda ja saavutusi ehk. Ei oskagi eriti alustada, olen kindel, et enamust ei huvita see häma, mida ma siin kokku ajan, aga pole hullu, kunagi on mul vähemalt iseendal seda hea lugeda.
Millest siis alustada? Olen valmis teinud kaks moekollektsiooni, pilte on võimalik näha orkutist ja ka facebookist Timmo Vahar ' i nime all (üllatus missugune, eks?) Need kaks on päris huvitavad olnud, sest nende tegemise tingimused pole olnud kõige paremad. Esimese kollektsiooni puhul oli mul vana õmblusmasin (isegi mitte Singer) vaid lihtsalt vana käsn, mis suutis mu jala peale kukkuda ja sõrmed veriseks teha, ühesõnaga, polnud väga kerge vereloigu sees õmmelda, aga kasu sellest oli, sest üritus, mille jaoks ma seda tegin, selle ma võitsin (wohoooo) samuti üks väga veetlev noor naine aitas mind Cabaret Derridale. Tegemist oli Kristina Pajuga, väga super isiksus ja väga suure südamega. Samuti sain ma seal kokku Ingridiga, kellega loodetavasti valmib meil kunagi ühine kollektsioon. Samuti esimene kollektsioon aitas mind moedisaini rajale, kust pole mind hetkel võimalik välja tõugata.
Teise kollektsiooni tegemisel oli mul juba abiks võidetud õmblusmasin, aga seekord jõi puudust kannatusest ja kangast. Aga see ka mind ei morjendanud, sest leidsin suurepärased alternatiivid, mis ehk jäid silma ka teistele. Sain FutureF.I.B.I.T.'il publiku lemmikuks.
Nüüd aga on käsil kolmas kollektsioon, mida teen juba novembrist saati. Mitte muidugi intensiivselt, sest vahepeal oli muid tegemisi, aga nüüd kui käes on veebruar. MoeP.A.R.K on ukse ees, siis olen ennast kätte võtnud. Valmis on tehtud 3 pintsakut, 1 mantli moodi pintsak, 1 korsett trikoo vms (sekspesu sarnane), ühed püksid ja ka üks imelik asi, mida on väga raske seletada, pole kleit ega ka vest, selline vahepeale, aga väga palju on veel vaja juurde teha. 2 paari pükse, 1 kleit, ja see imelik asi vaja lõpetada. See on esialgne portsjon, aga ehk tulevik on loomingumaailmas helge ja saan teha ehk veel mõned asjad juurde, aga eks see kõik oleneb.
Viimasel nädalal olen teinud ühte pintsakut. Üritan seda siin kirjeldada nii täpselt kui võimalik, et tekiks väike loogiline arusaam sellest, aga ei luba midagi. Paraku on mul prbleeme selgeks tegemisega. Tegemist on punase toruriidest pintsakuga. Selle tegemine ajas mind närvi, sest see on väga väga veniv, seega on seda suht keeruline õmmelda, aga asja sai. Kui kest oli valmis siis alustasin krae, ja nööpide kohaga. Krae tuleb arvatavasti valget värvi mustade täppidega karvasest materjalist ning FEIK karusnahast, et keegi ei saaks mu vastu seekord protesteerida nagu tehti seda esimese kollektsiooni ajal, aga ehk sellest hiljem. Esiosa tuli kõhupealt päris shikk, sest kasutasin lillat läikivat riiet ning mahedad musta, nööbid see eest läksid natuke metsa, aga ma kavatsen selle vea likvideerida. Viga tuli sellest, et nööbi augud ja nööbid õmblesin käsitsi (nagu aru vist saite, siis käsitsi õmblemine pole minu väga tugev külg, but i'm workin' on it) varruka otsad tulid ka mustad, kui see valmis saab, siis hakkaks isegi sellega käima, sest värvilahendus tuli päris hea ja annab soovitud efekti edasi. Muidugi on asjal mängus ohvrid, kuna ilma vereta ei möödu mu elus vist midagi, siis ka seekord suutsin nõeltega sõrmedesse torgata, aga elame üle. Varsti on mu sõrme nahk nagu metall, katsu sa siis sealt nõelaga läbi torgata. (see meenutab seda, et olen 2 korda astunud tuhandese nööpnõelte hunniku omale jalga, sest kui ma õmblen siis on KÕIK asjad mööda tuba laiali ja kuna mu tuba pole eriti suur, siis on see loomulik nähtus, et keegi saab viga)
Ennist mainisin ka korra protesteerimist karusnaha vastu. Tegemist oli Tallinna Tudengipäevade raames moeshow'ga (iseenesest väga super üritus ja väga super kollektsioon võitis "Diamonds" aga kahjuks autori nime ei mäleta)Kuna mu kollektsioon kandis nime "Black Fur" ja kasutatud oli kunstkarusnahka, siis mõned noored tudengid leidsid, et ma propageerin karusnahka ja seisid oma loosungitega lava ees. Nendel oli kirjas "kas sinu emal on kasukas, minu emal enam pole" ja juures oli armsa kiisu pilt vms samuti oli kirjas "palgamõrv" ja juures verised loomad (väga geniaalsed) muidu oli päris naljakas, aga see ajas kõige rohkem naerma, et need kes protesteerisid, olid end varjanud päikseprillide ja salli taha (muidugi ka pesemata juuksed andsid neile suurepärase peitemaski). Aga mis seal ikka, vähemalt jäin kellelegi silma.
Aga mis seal ikka, ehk täiendan mingi aja pärast oma blogi, kui keegi seda üldse lugeda tahab.
Kõikide kommenteerijate vahel läheb loosi minu õmmeldud ese (seega olge usinad ja jälgige blogi, sest iial ei või teada, millal naine nimega Fortuuna teid külastada võib)

Be stylish...be cool!