Tšekime ajalugu

Kuna ma olen paratamatult laisk ja ei viitsi hetkel õmmelda ega olla moes, siis kirjutan veidike mis vahepeal teinud olen (peale joomise ja suitsetamise muidugi, ehk siis ei tule pikk jutt vast). Nimelt teen siis uut kollektsiooni, see sissekanne mis ma sügisel tegin, see oli suht fail, kuna jätsin selle idee nurka ja alustasin detsembri alguses siis uue ideega. Hetkel valdab selles osas isegi ekstaas kuna siiani on enam-vähem õnnestunud need riide esemed mida teinud olen. Olen siiani valmistanud siis seeliku, kaks jakk/pintsakut, ühed püksid ja hetkel teen siis ultimate final kleiti, mille tahaks siis teha kollektsiooni pärliks (kuigi hetkel see vedeleb seina peal riidepuuga ning nööpnõeltega kinni). Tahan teha ka veel meesteriideid, sest siiski minu pärusmaaks jäävad meesteriided, kuigi ma raudselt kukun läbi selles osas. Lihtsam oleks siis võtta moeshowle a.la ilumehed, ehk punnis musklitega kapid, kes oleksin niisama seal laval, oleks rahval vähemalt ilus vaadata ja ma eipeaks tegema oma koledaid riideid.
Kirjutan siis ka natuke ajaloost ja uudistest, mis teinud olen. Need kes veel ei tea - ma käin hetkel Tallinna Tööstushariduskeskuses ja õpin rätsep/stilistikat. Muidugi viimane osa eriala nimest on ainult sellepärast, et kõlada glamuursemalt ja vingemalt, mis on tegelt suht hale. Stilistika seal koolis on täiesti NULL. See ajab nii naerma, sest meie stiiliõpetuse õpetaja on kõige suurem stiiliauk. (ja mitte heas mõttes). Oma ekstravagantselt igavate kostüümidega ta näeb välja nagu üks kangarull. Minu lemmikõpetaja on siiski Alina Sokolova, karmikäeline vene rahvusest naine, kelle käe all sünnivad sirgete õmblustega rõivad (reedel ei suutnud teha kahjuks sirgeid õmblusi, käisin klubis:( ), läksin 2 tundi varem veel koju ning Alina oli koolis plahvatanud "VAI VAI VAI, KUS ON TIMMOOOO!" aga sellegipoolest on ta nagu vaimne ema meile. Ainult, et karmikäeline ema, kes purskab vahel tuld suust (peale kohvi lõhna).
Peab tõdema, et kollektsiooni tegemine on ülilahe, nagu üli üli üli lahe, pole ERKImoeshowst saati midagi teinud eriti, see toimus ka veel mai lõpus, ehk oli selline konstantne poole aastane paus. Eneseavastamise periood, kus oli palju masendust ja stressi. Suvel toimus karjääri redelilt suur tõus - Säästumarketis olin laotööline:). Öeldakse, et kui juba Säästumarketis oled töötanud, siis avab see tulevikus KÕIK uksed. CV'le märkites oma eelneva töökoha, siis võid kindel olla, et edutamine toimub lähinädalatel. Samuti töötasin ka kooli kõrvalt telefonimüügi firmas, kus müüsin telefoni teel kokaraamatuid ja Õhtulehe tellimusi. Väga glamuurne töö - esimesed 20 kõne saadeti sind stabiilselt perse, teised kõned olid kas surevatele memmedele või siis armastele pensionäridele, kes rääkisid mida nende lapselapsed õpivad ülikoolis. Väga valgustav elamus oli. Aga tegelikult polnud asi üldse hull, kollektiiv oli mõlema töökoha puhul ülicool.
Koolist veel rääkides, siis klass on väga lahe. Eile oli klassipidu siis klassiõe pool. Kahjuks polnud seal kõiki, aga need kes olid, nemad kained polnud ja oli väga lõbus, peab suure kummarduse tegema ja aitäh Ellale ütlema, ehk siis - aitäh Ella laheda õhtu eest:)
Nii, ennem lubasin endale, et sellest tuleb ikkagi moeblogi, mitte blogi kus ma mõnitan õpetajaid ja vestan lugusid oma joomatuuridest. Nimelt on siis teema üligeomeetriline kollektsioonis, ruudud on põhilised, ruudud olen toonud mängu siis nöörvoltuide kaudu, mille tegemine on ülitüütu, sest kõige pealt õmblen kangal a.la iga 5 cm'i tagant 0,3 mm'ised voldid ja siis teed seda sama protsessi ka teistpidi, mis tekitavad siis voltidest ruudukesed. Kõige masendavam on teha seda suure libeda kangaga. Siit jutust selgub nüüd, et olen täielik no-lifer, teen päevas 4 tundi nöörvolte ja siis teen lõikeid, vat kui vahva eluke. Ja mis on kogu pretsessi puhul kõige halenaljakam - see meeldib mulle. Selline loominguline kordaminek on tohutult hea tunne, ainuüksi kanga valmistöötlus annab väga hea tunde ja kui oled teinud valmis veel riideeseme sellest kangast, vat seda kutsun mina rätsepa erialaliseks orgasmiks. Tõeliselt vabastav ja nauditav tunne, that's why i'm no-lifer.
Teine osa geomeetriast seal kollektsioonis moodustavad kangamustrid mis on enamus ruudulised. Saan koolist odavamalt kangast osakonna juhataja poolt ja ka koolipoest, kus kangas on üliodav, seega selle kollektsiooni peale kulutatud summad on üpris naeruväärsed võrreldes teiste inimeste tehtud asjadega. Vahel isegi natuke masendav, sest üks sõber teeb ka kollektsiooni, kus ta kasutab Mcqueeni varesevarba kangast ja muidu kalleid vidinaid, siis tekib masendus küll, minu kangameeter maksab a.la 10-25 krooni. Isegi niit maksab rohkem (ja ma ei räägi siin koha peal Arne Niidust). Kollektsiooni nimele olen ka mõelnud, aga asi pole veel kindel, avalikustan selle koos hilpudega kevadel. Paraku ei oska anda ka kuupäevasid, millal see kupatus valmis ükskord saab, sest mul on alla 50% tehtud - ma olen kohutavalt laisk ka olnud, peale kooli igakord ei viitsi teha seda. Sest meie koolipäevad kestavad siis vahelduvalt kella 14.45ni vahel ka kuni 17ni. Praktikapäevadel, kui õmbled koolis kuskil 8-9 tundi ja siis lähed koju, siis võin ausalt öelda, õmblusmasinat on valus vaadata. Kangast puudutades tuleb oksemaik suhu - jällegi siis rätsepa valulised elamused, mida normaalne ning tavaline inimene ei pruugi mõista. Ma ikka ei saa aru, miks ma üldse rätsepaks õpin ja moega tegelen. Naljakas vahel, sest väljaminekud on stabiilsed aga sissetulekuid pole veel lähimad paar aastat. Muidugi võin teile mustalt riideid õmmelda, ümbrikupalgaga siis. Just let me know if you want me. Samas kui oled juba käes õmblus saatanale andnud, siis ega seda tagasi ei saa. Mul on masendavalt palju kangaid toas, mingine kokku tuleb vabalt 6-10 meetrit plus veel vanad kangajäägid. Mul on peale selle veel sõltuvus, kui näen lahedat kangast, võtan igaksjuhuks paar meetrit seda. Mul siin vedeleb pükste kangas (plaanisin endale püksid õmmelda, kuna oskuseid juba nagu on) lähimad 3 kuud. Aga nagu me teame, siis rätsep käib ikka palja persega.
Peaks hakkama vaikselt otsi kokku tõmbama kuigi väga palju oleks rääkida, aga... ma tean, et seda loen ainult mina hilisõhtul või siis Teie, kes te leiate selle lingi kohe oma msni aknakestest või siis Orxxxxi pealehelt minu uuenduste alt, samuti tahan leida veel lugejaid siis lisan selle ka Féissspuuki.
Järgmisel korral kirjutan asjalikku juttu rohkem.
Samuti on laupäev...pidu? njet...õmblema vist :)

Olge musid ka kohtume peagi:)