KURAT!!! AEG ON END KÄSILE VÕTTA!

Nii, lõpuks võtan end kätte ja hakkan taas korralikult blogi kirjutama. Peab tõdema, et on suht aasta sellest kui viimati korralikult kollektsioonile pühendusin, koguaeg on olnud selline tilu-lilu selle õmblemisega, et ükspäev õmblen, 2 päeva pausi ja siis unustan ära mida õmblesin. Igatahes väheke räägin siis kuidas elanud olen:
Oli kaunis kevad, mis ei alanud sugugi ilustasti. Mõned ehk teavad, mõned ehk ei, kevadel matsin oma ema, mis tõttu looming ei ole sujunud. Olen kindlasti võõrandunud pooltest sõpradest ja lähedastest. Elasin seda aega väga raskesti üle ja miks ma seda kõike räägin - põhjus on selles, et ma ei ole seda eriliselt kellelegi rääkinud. Igatahes olin oma toas ja jõin lakkamatult veini ja muid alkohole ja ignoreerisin tervet maailma. Samal ajal muidugi sain teada, isa uuest perekonnast jne jne. ehk kirjutan kunagi hiljem sellest, kuna seda arvatavasti loeb ka mu perekond ja võimalik, et ei ole hea kui seda hetkel kirjutan.
Algas suvi - kõik päevad pidutsesin, sest arvasin, et see on kuradima äge. Proovisin meelemürke ja muud saasta, pidutsesin ja pidutsesin.
Algas sügis ja kool, lubasin end kokku võtta... ei teinud seda.
Algas talv ja kõik samaridapidi. Selletõttu kaotasin enda ümbert palju palju kalleid inimesi, aga siiralt vabandan ja loodan, et suudate mulle andestada, minu haiglase ja nõmeda käitumise. Aga ühte asja võin kinnitada, lein ei kesta ei päev, kaks, kolm ega ka mõned kuud. Minu puhul ma kardan, et ei saa sellest kunagi üle, ehk on lootust, et kõik vaibub ja läheb kergemaks, aga oma emale mõtlen ma igapäev. Aga nüüd nutulaul tehtud ja tagasi teemasse.

Nüüd luban, end kokku võtta ja seda reaalselt. Olen teinud juba mõned sammud selle poole. Tegelikult 19.märts on moeP.A.R.K. kus osalen siis tudengite voorus, selle jaoks vaja teha 2 nädalaga 4-5 komplekti riideid vähemalt, aga tean, et saan sellega hakkama, või noh, tegelt uues korteris pole mul tooli ja voodi peale õmmeldes on mulje nagu õmbleksin nukumajas:D (kohustuslik smail ka siis siia). Tegelikult oli kollektsioon ammu valmis, eks ma siin aasta aja jooksul ikka tegin midagi, aga olen pooled riided ära andnud ja ära müünud ja nüüd kui vaja on...ei ole, seega peab uued tegema. Esmatähtis asi on tool ja siis kangad. Peale selle leidsin täna üles oma vanad kavandid. Täitsa perses kui hea meel mul oli, arvasin, et olen inspiratsioonist tühjaks imetud, aga nendest sain suht palju ideid jälle. Väike restaureerimine käis ja kavatsen oma idee teoks teha, see tuleb nii kick-ass kui vähegi võimalik. Kuigi selle jaoks kulub palju närve, kangast ja energiat (väike vein ehk annab tagasi selle).
Kõige haigem on see, et see nädal on kooli viimane nädal, peale mida algab praktika. Loodan, et saan Triinu Pungitsa juurde, kuigi hirm on ka nahavahel, olgugi, et olen seda eriala 2 aastat õppinud, aga kui ta annab mulle mingise toote siis kehtib vanasõna "7 korda mõõda ja ükskord lõika". Seega jah...kellad. Eriti hirmu ajab nahka, see et Triinu on mu iidol, kes vähegi kursis tema loominguga on, teavad mida ma mõtlen. Triinu on minu jaoks võrdväärne John Galliano, Lagerfeld'i või McQueeniga. Seega kui ma midagi metsa keeran - mida juhtuda ei tohi - siis ma arvatavasti vahetan aadressi ja telefoni numbri ära. Eriti hea on see, et peale 2 aastat kooli, ei oska ma midagi teha, noh, oskan ja tahan, aga näiteks - tahtsin teha kodus kalifee püksid, koos 2 kandiga taskutega. Kui koolis tegin, tulid jumalast ilusad ja perfektsed. Kui tegin kodus, siis need nägud välja nagu kanapersed. Reaalselt. Neid oli valus vaadata. Ja kui näiteks peaksin tegema praktikal mingi jaki või teksad koos taskute ja muu pillerkaarega, siis oleks asi perses. Pean varuma palju kõneaega, et klassijuhatajale koguaeg helistada. Sama koomiline on materjali õpetus. Peame väikse kangatüki uurimisel ja selle kiudude põletamisel jagama välja matsu, kas tegemist on polüestri, viskoosi, lükra või mingi kolmanda tegelasega. Jagama välja mingid silmused, koelõngad jne. See nädal vastan järgi selle veerandi materjali, ehk kogu eelneva teksti (ei saanud käia nendes tundides, sest olin koolis(väike vabandus)). Seega täna sain koju mingi kaltsu, mille järgi pean tema päritolu, rassi ja sugu tuvastama. Kõrgem pilotaaž.
Samuti ei saa ma seekord mainimata jätta, et näärvoldid on siiski mu järgmise kollektsiooni teemas, kavatsen, teha olukorra veelgi raskemaks, ehk lisada risti korda risti nöörvoltidele veelkord nöörvoldid ja tikindite ja pärlitega seekord möllata. Samuti tuleb sisse pits. (väga palju ütlev, ma tean...) Igatahes, kes on kursis minu eelnevate hilpudega, teab mis mu stiil on, seekord jätkan oma stiili, aga sedakord kvaliteetsemalt ja vingemalt (muidugi, suuga teen suurelinna, aga käega teen sitakäkerdise).
Ahjaaa, mul on veel kass, kes ei tea...nimeks on tal Dolce (väga teemakohane nimi). Kass ajab närvi, rotib joogiklaasidest kõrsi, kraabib hommikuti nägu, et üles ajada. Kargab jalga kinni, sest arvab, et see on mänguasi. Öösiti magab näo peal, et ei saa normaalselt hingata, enamasti magab oma taguotsaga nul ninas, aga sellegi poolest on ta kuradima armas kass!!!
Seekordne postitus tuli vägagi imelik, aga ehk see on siis sissejuhatus minu järgnevatesse.

Kõike mõnusat!

XOXO (üks kõige lamedam ja haigem väljend või täheühend, millest pole siiani aru saanud...sorry)