Jag är Timmo och jag kommer från estland!

Maabusin siis mõned päevad tagasi Rootsi, Stockholmi. Linn on ilus, puhas ja organiseeritud. Inimesed muhelevad tänaval ning on kuidagi mõnus, soe ja augustine ilm. Elan ise äärelinnas (kuskil 16 kmi T Centralenist). 20 minutit kiirrongiga kesklinna. Rajoon pidi olema hea ja rahulik kuigi autosid ei soovitata parkida sinna, kus pole vastavat märgistust. Sellisel juhul hommikul ärgates on 50/50 võimalus, kas autol on sisse löödud aknad või on auto väikestes hõõguvates leekides. Just for fun. Siin pidid olema nö kohalikud paar kampa, kes oma vahel konkureerivad, aga teisi nad ei torgi (fingers grossed). Ehk siis tavaline on see, et need samad kamba liikmed käivad kohalikus baaris kuulivestidega. Ei ole pusasid ega muid H&M'i rõivaid vaid hoopistükki kuulukindlad riided - fabulous! Mingi kambaliige oli just kähmluse käigus hiljuti kuuli jalga saanud...või kõrri, kes seda teab...Õnneks see baar on siit üpris kaugel. Tegelikult asi pole sugugi nii hull kui just kirjeldasin, väga rahulik kant on ja kohalike käest uurides sain teada, et see pidi olema väga hea hinnaga saadud elamine ja väga normaalne rajoon. Seega kõik on vahva ja tore.Viimaste päevade jooksul on päris palju maha kõnnitud. Suure tõenäosusega minu mõned lisakilod asenduvad jalalihastega ning väike ujumisrõngas kaob vöölt biitsepsisse. Esimesel päeval käisin linnaga tutvumas. Tegin endale sõidukaardi, telefoni numbri ja samuti ka väikse poeskäigu. Toidupoes läks paar koti täit süüa maksma kuskil 20 euri kanti ehk siis tegelikult pole siinsed hinnad üldse nii jubedad. Ainult sai maksab 3-4 euri... samas lihatooted on kohati odavamad kui meil. Sealjuures ka lambaliha. Alkoholi hindadest ei hakka rääkimagi ning kaasa varutud suitsud seisavad sahtlis nagu piibel.Eile käisin siis asjalikumat poolt ajamas, ehk käisin töötukassas ja viisin osadesse kangapoodidesse oma cv'd. Töötukassa oli...imelik. Kogu vestlus töötaja ja minu vahel oli pingeline ja piinlik. Alustades sellest, et ta ei teadnud kus asub Eesti. Mina siis suurte silmadega ja kurguni nööbitud triiksärgiga hakkasin pihta "I'm coming from Estonia and I moved here to find a job and be part of the swedish jobmarket and part of the Stockholm. Im willing to give 100% from myself and hopefully you can help me." Ainuke vastus, mis tema suust tuli, oli lihtne ja lühike "Why???" ja tühi pilk nagu mul oleks 3 silma, sea nina ja 1 käsi. Aga nagu ikka, ei olnud lõpuks asi sugugi nii hull, taotlesin endale ajutise isikukoodi, millega hakkavad nad mulle koostama tegevusplaani kuidas leida töö, seniks aga soovitas ta käia ukselt uksele ja pakkuda oma cv'sid nagu Jehoova tunnistajad oma ajakirju (mis oli tegelt ka minu algne plaan). Seega peale töötukassat hakkasingi otsima erinevaid poode ning asutusi, kuhu oma cv'sid anda. Peab tunnistama, et Rootsis on klienditeenindus nii kõrgel tasemel, et isegi mina jäin nende siirust uskuma. Andes oma cv edasi tuli alati reaktsioon "How sweet, I'll put it there where i can see it later" ja paneb kuhugi ajakirjade vahele sahtlisse, kus seisab a.la õunasüda ja ja muu kraam(see üks sahtel, mis on täis kõike seda, mida vaja ei ole) ja annab e-maili kuhu kirjutada (ehk kõige mugavam viis saata minema). Aga olgem ausad, südikus viib võiduni ning olen siiski entusiastlik. Täna printisin välja 30 cv'd koos motivatsiooni kirjaga ning kavatsen need esmaspäeval laiali jagada. Arvestades, et Stockholmi rahvaarv koos äärelinnadega on suht sama, mis terve Eesti peale kokku, siis on ka rohkem tööd vaja teha, et end tööle saada.Kõik on super ja positiivne ning kindlasti varsti kirjutan taas oma seiklustest.    Seniks Vi ses!